Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964
Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25. märtsi küüditamine (u. 20 000 inimest). Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964
annaabi.ee 
