Oma surma tajub laps vanuseti erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem, lapse ngugi on valulik. Haiguse korral on nutt viril, tusva ja seejrel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi
hes teises, thjana leitud vaarao hauakambris, seati sisse laboratoorium. Lakkamatult saabus kirju ja telegramme. Jagati nuandeid konserveerimiseks, paluti suveniire (Ka mne liivterakese eest oleksin tnulik.), nnitleti, pakuti abi, pti elustada sugulussidemeid (Te olete ometi meie nbu, kes elas 1893. aastal Camberwallis ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.). Vljakaevajate, vhemasti teadlaste seas vttis aga sootuks teisel phjusel maad ha suurenev nrvilisus. See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon- savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglfid deifreerinud, kataloogist maha tmmatud. Kiri klas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale vita, et Carter, Gardiner vi mni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse
annaabi.ee 
