Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihaskrambid), osteomalaatsia (luude pehmumine, luude mineralisatsiooni häired) ja osteoporoos (luude urbsus/pooristumine, luude massi vähenemine, rohkem vanainimestel). · Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600..
Suures osas realiseerub nrvissteemi funktsioon aga endokriinssteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine lesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta tidab seda rolli, olles ise allutatud nrvissteemi kontrollile. Igasugune kontroll, koosklastamine ja koordineerimine on seotud informatsiooni vahetamisega. Nrvissteemis edastatakse informatsiooni elektrilisel teel, nrviimpulssidena, mis suunatakse sihtkohta (erinevate elunditeni) nrvide kaudu. Endokriinssteemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised hendid hormoonid , mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. Piltlikult vib nrvissteemi vrrelda telefonivrguga, mille kaudu on vajaduse korral vimalik adressaadiga kiiresti hendust saada ja teateid viivitamatult ning tpselt edasi anda. Endokriinssteem toimib aga otsekui pudelipost vette (verre) lastakse suur hulk kindlat snumit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule)