oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega.
Samuti mrkas rahvas ka osade vendade viinalembust, mis ei soojendanud vendade suhteid rahvaga. 6. Vennad pgenesid kstri juurest, kuna.. nad ei soovinud kirikukoolis enam ppida. Enamasti ikka seetttu, et kster oli pahane Timo ja Juhani peale, et nad ei tundnud thti ning seetttu mras nad karmi kohtlemise alla, mis poistele meeltmda polnud. 7. Hiiukivil olles avaldus vendade iseloom erinevalt:... Lauri ji purju ning ta muutus kige enam - ei pidanud enam oma vendadest lugu. Toomast ajas Lauri loba nrvi ning soovis isegi ta maatasa teha. 8. Kivi-saaga lppes.. kui nad lasid niielda vastased maha. Hakkasid jrgi tkkideks raiduma, jttes need psa alla, kui hiljem veti need siiski ra. 9. Vennad olid kodust eemal olnud... 10... aastat. 10. Nii Jukola kui Impivaaria jagati .. kahte.. ossa. Impivaaria sai endale Thuomas ja Lauri. 11. Vendadest said tkad ja haritud mehed: ... Teos lppebki sellega, et kik vennad on saanud nii-elda jalad alla. Enamik neist olid abiellunud, tkad ja kohusetundlikud mehed
neid enam kui kmme korda rohkem kui nrvirakke. Nrvikoe peamine lesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine htseks tervikuks. Nrvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eriprane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse neselundeid ja neta elundeid, mlemad vivad koosneda mitmest erinevast koest. Niteks lihases esineb peale lihaskoe ka nrvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad lesanded: sdamel vere pumpamine, neerudel vere puhastamine ja jkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist lbi voolavasse verre ning ssihappegaasi eritamine vljahingatavasse hku, khunrmel seedenrede ja mnede hormoonide produtseerimine jne. NB! Skeleti- ehk vtlihaskoe, silelihaskoe ja sdamelihaskoe hine iseloomulik omadus on kokkutmbevime, nende ehituses ja talitluses esineb aga olulisi erinevusi Nrvikude koosneb
Terve nende tuba oli sellega koos ja poole ni nad lihtsalt koristasid seda. Nad korjasid selle kokku mbrisse ja Erik hiilis Silverhielmi tuppa ja viskas kogu sita talle nkku (osa lks ka suhu). Silverhielm oli vihane ja ta teadis, et see oli Erik, kes seda teinud oli, aga Erik ei tunnistanud oma sd. Erik pani Silverhielmile hdnimeks Skitenhielm (sitakiiver) ja viskas talle nina peale, et ta haiseb. Muidu suutis Silverhielm rahulikuks jda, aga he korra lks ta vga nrvi ja peksis Eriku tiesti lbi. Erik ei saanud seda vastu peksta, kuna ta oli nukas ja kui ta oleks nukat peksnud, oleks Erik vlja visatud ja seda ei saanud lubada. Niisiis peksis Silverhielm Eriku lbi, ta viidi haiglasse, aga armid jid talle pris pikaks ajaks. Naksakutest keeldumise eest kutsusid Silverhielm ja Dahlen Pierre'i lpuks ruutu. Nad peksid ta lbi ja Pierre oli sunnitud vlja roomama. /muide, kui toimusid ruudus peksmised, olid akendel soomlannad. kui pierre peksa
annaabi.ee 
