sees hakkab produtseerima punaliblesid. Jrgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabavt. Seejrel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille kigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina, siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu nrvissteem. Umbes 18 peva prast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest
Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE PHIKIVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt thtsate fsioloogiliste funktsioonide toimimiseks tielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, thja khuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning mbritseva ruumi temperatuuril 18-20C. Phikibe suurus sltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete nrmete talitlusest. 22. AINEVAHETUSE LISAKIVE: Energiahulk, mis sltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast(10%) 23. VALKUDE LESANDED ORGANISMIS: 1. On kudede philiseks ehitusmaterjaliks. 2. On ainevahetuse philiseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalsaatoriteks e. osalevad kikides ainevahetusprotsessides. 4. Mningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. 6
annaabi.ee 
