Jaapani-Hiina sjas (1894-1895) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad lksid rendile Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt suurriigile oli poliitiline mju ja mitmeid majanduslikke eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis
vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases mistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa. XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu. Hansa linnade areng algas XIII sajandil. Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvim nrgenes, jättes järele vimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vrustajaks esimesele ,,Hansapäevale", mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi
annaabi.ee 
