muudu vahel. Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Termodünaam I seadus: Q=U+A, gaasile soojushulga, siis osa energiat kasut siseenergia muutmiseks, osa tööle. = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk,1J U siseenergia Akas kasulik töö,1J m mass,1kg Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia. A=pV A=Fs n=Akas/Q1 100% (n-kasutegur %) Akas=nQ1 /100% Akas=Q1-Q2 (Q2-välja gaas mis jääb üle) n=T1-T2 /T1 100% (273') n=Q1-Q2 /Q1 100% T2/T1=Q2/Q1 A=Q1-Q2
Savipinnasele toetuva talla puhul on 3 epüür reeglina sadulakujuline. Seletatav on see liiva väikese arvutamise meetodid arvestavad koormuse ja vajumi lineaarset vundamendi laius, N1 ja Nq1 - kandevõimetegurid, mis sõltuvad ülemise kihi nihketugevusega maapinna lähedal, kus normaalpinge omakaalus on sõltuvust. Vundamendi kandevõime ületamisel tekib katastroofiliselt suur sisehõõrdenurgast 1, 1 -ülemise kihi mahukaal s ja sq kujutegurid. väike. Ääre all nihketugevus ammendub juba väikesel koormusel ja vajum, mille vältimine peab olema tagatud piisava varuga. ***5
^5]F.####O~r:d1q##
yzpyFJ#zk]>^Z>pP$##3#'sQtv
=QpO $q98}r2#==#Jw|
YYu[nl]QI&nd1H#M{##wr9+m#gT#9;}0{
H8##t#snl ?
[Obp#3#=#rF9#Nl##~OTRL#tr}?
f#JA#3#X#Z#2 GO= -3#9
Kandevõime määratakse olenevalt ülemise tugevama kihi suhtelisest paksusest h/B Kui ülemine kiht on suhteliselt paks (joonis 8.18 parempoolne skeem), siis kandevõime määrab ainult selle kihi tugevus. Kandevõimele leitakse tavalise valemiga R = R 1 = BL q u1 = BL(0,5B 1 s N 1 + d 1 s q N q1 + c1 N c1 ) (8.20) kus d vundamendi süvis, B vundamendi laius, N1, Nq1 ja Nc1 kandevõimetegurid, mis sõltuvad ülemise kihi sisehõõrdenurgast 1, 1 ülemise kihi mahukaal, s, sq ja sc kujutegurid. Suhteliselt õhukese kihi korral määrab kandevõime alumise kihi tugevus ja ülemise kihi läbilõikamine (joonis 8.18 vasakpoolne skeem). Kandevõime moodustub alumise kihi kandevõimest R2 ja ülemise kihi läbilõikamiseks vajaliku jõu summast R1l (joonis 8.19). R
annaabi.ee 
