a. jus antiquum – kuni 8. saj – apostlite koodeksid, millel polnud tegelikku õigusjõudu, tähtsaimad idas – Johannes scolasticus, Nomocanon (sisaldas valiku kirikuseadusi ja justianuse novelle); läänes – Dionysius Exiguus võttis kasutusele AS; itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid, aafrikast tuli breviaare –ükski neist ei saanud keskajal üldkehtivaks. Kirikuisand b. Jus novum – 9. saj c. Jus novissimum – 16. saj Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi
canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Kanoonilise õiguse allikad • algkoguduste kaanonid • kirikukogude otsused • paavstide dekretaalid (hiljem bullad) • Kirikuisade õpetused Kanoonilise õiguse arenguetapid • Õigusest lähtudes • jus antiquum – kuni 8. saj • Jus novum – 9. saj • Jus novissimum – 16. saj • Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) jus antiquum • apostlite koodeksid (12 apostli õpetused), millel polnud tegelikku õigusjõudu. • Kuni Milano ediktini polnud süsteemi, seejärel püüti idakirikus kokku koguda. Tähtsaimad: • Idas Johannes Scolasticus (u. 550), Nomocanon (sisaldas valiku kirikuseadusi ja Justinianuse novelle), autoriteetne väljaanne 9
annaabi.ee 
