õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks Soikola kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel. Hevaha (heva) kõneldakse Hevaha jõgikonnas. Alamluuga kõneldakse Luuga alamjooksulja Kurgola poolsaarel. Oredezi kõneldi Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. TÄNAN KUULAMAST!
1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. Näiteid isuri keelest: eglen eile kagra kaer tedri teder Rahvariided - isuri meeste riietus oli venelaste rõivastega sarnane ning naiste oma erinev. Tüdrukud ei katnud pead kuni laulatuseni, millega
muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Soikola murret räägitakse peamiselt Soikola poolsaarel, hevaha murret kõneldakse Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Oredezi murret esineb Leningradi oblasti lõunaosas ja ka mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas ja nendeks oleksid Novinka ja Tsastsa, aga tänaseks on see juba kõvasti hääbunud. Kirjandus koolis ja ühiskonnas 1932-1937 oli ka ladina tähestikul suurelt koosnev isuri kirjakeel, seda sai isuritel õpetatud ka koolides. Lõpuks trükkiti ka isuri keele grammatika raamat, aga kahjuks ainult üks eksemplar 1936-dal aastal ja paarkümmend 6 kooliõpikut. Esimesteks isurikeelseteks raamatuteks olid soikola murdes põhinevas keeles.
1989. aasta andmeil pidas 41,9% isuritest emakeeleks isuri keelt. 2002. aasta andmeil oli Leningradi oblasti isurite emakeelsus 53,1%. Ülejäänute kohta andmed puuduvad. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Ajalugu Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib- olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Russi koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki
annaabi.ee 
