Õpiti psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine. 4. RÜÜTLIKASVATUS
lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailmareaalses jõus. Sellelt
valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailmareaalses jõus. Sellelt
annaabi.ee 
