1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik,
Seda teadmismustrit on võrreldes teistega kõige raskem omandada ja edasi õpetada; 4) eetika – erinevate eetiliste teooriate tundmine, mis aitab õel lahendada praktilisi moraalseid probleeme, millega paratamatult kokku puututakse. Benner: noviitsist eksperdiks Patricia E. Benner on 1984. aastal ilmunud raamatus „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kirjeldanud õenduses uustulnukate (noviitside) ning ekspertide teadmiste ja oskuste erinevusi. Tema järgi kulgeb noviitsist eksperdiks saamine samm-sammult. Eristused noviitsi ja eksperdi vahel. Üheks oluliseks erinevuseks nende vahel on samasuguses olukorras käitumine. Kui noviits püüab teadlikult rakendada õpitud printsiipe, siis ekspert ei praktiseeri neid teadlikult, vaid n-ö „loomulikust intelligentsist“. Tema minevikus saadud kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna
kloostriaedadele iseloomulikku jaotust (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 49). Abt Gozbert'i kloostri ideaalplaan 820. a. - St. Gallen, Sveits: Keskel paikneb suur kirik, selle kõrval kloostriõu sammaskäigu ja kaevuga. Selle all munkade söögisaal. Ülal vasakul, peasissekäigu juures külalistemaja, kool, abti eluruumid (aiaga). All vasakul majandushooned. Ülal paremal arsti maja, ravimtaimede aed 16 peenraga, selle all haigla. Siis kabel, noviitside toad. Nii haiglal kui noviitside elamul on siseõu. Edasi surnuaed, kus kasvatati ka viljapuid, palju erinevaid sorte. Selle all aedniku maja ja köögiviljaaed. Kõige all linnumajad ja linnuvahi-maja. Väljaspool kloostrimüüre veel põllud ja muud istandused (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 35 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
