troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine. 4. RÜÜTLIKASVATUS Feodaalide poegadel oli valida kahe põhilise elukutse vahel: kas saada ratsasõdalaseks- rüütliks või vaimulikuks
tajad, vahendajad inimese ja Jumala vahel. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. 13 Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Laste kombekus ja kuuletumine oli väga oluline ja tavaliselt olid mungad säärase koolituse üle uhked. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse või- meline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, kindlate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki
tajad, vahendajad inimese ja Jumala vahel. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. 13 Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Laste kombekus ja kuuletumine oli väga oluline ja tavaliselt olid mungad säärase koolituse üle uhked. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse või- meline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, kindlate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi vähemalt 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elu- keskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki
annaabi.ee 
