Alates XII saj. vedasid eesti hobust välja peamiselt Novgorodi ja Pihkva kaupmehed ning müüsid neid edasi Venemaa sisealadele eelkõige kohalike hobuste tõuparandajaks. * Novgorodi kaupmehed on ostnud nii suurel hulgal hobuseid, et Liivimaa Ordu olid sunnitud 1414.a. ära keelama hobuste väljaveo Eestist. Novgorodist on viidud palju eesti hobuseid edasi Vjatkamaale, millist piirkonda just asustati novgorodlastega. Eriti palju eesti hobuse verd oli vjatka, obvinka ja kaasani hobustes. * Hansa Liidu õitseajal on laevatäis eesti hobuseid müüdud koguni Hispaaniasse. * Kuningas Gustav Adolf II ajal olid Rootsi sõjaväes kõige otsitumad eesti ja soome hobused. Nende hobuste kasutamine mõjutas sõjapidamise taktikat
Ugandisse ja piirab Otepää linnust. Kaugupoolsei korralikum linnus. Kõik sündmused omavahel seotud. Otepää (karupea) esmane mainimine 1116 tähtsaimaid sündmused Novgorodis sõjakäik tsuudide vastu ja Otepää äravõtt (Medveedzigalo?), Laadoga possaadnik Pavel rajama kivist linnamüüri, Vistislav kindlustab Novgorodi veel paremaks. See Otepää asi ühekordne sõjakäik, polnud alistamine ega midagi. 1130 Vsevolod Novgorodi vürst ja läheb novgorodlastega tsuudide vastu. Röövsõjakäik, linnust ei piirata. Vene kroonikas pole aastaarvud väga täpsed. 1121 või 1132 talvel Vsevolod tsuudide vastu sõjaretkele, Klinis (Vaiga tõlkes) tapeti palju Novgorodi silmapaistvaid sõjamehi. 1133 või 1134 jälle Vsevolod novgorodlastega talvel tsuudide vastu ning vallutab Jurjevi. Üle 40 aasta vaikust, pole ühtegi teadet konfliktidest. Kaks teadet 12. sajandi II poolest. Mõlemal puhul tundub, et tülide algatajaks on hoopis eestlased.
annaabi.ee 
