mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel
innustav sümbol.Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesedTallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust.Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Rahvarinne. Eestist levis laulev revolutsioon Läitsse ja seejärel Leetu.Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi.
siiski lekkima. Teised riigid said lepingust teada. Soome ja Läti välisministrid pöördusid Hitleri poole selles küsimuses, millele viimane vastas eitavalt. Eestigi ei tahtnud uskuda, et on tehtud Venemaa ja Saksamaa vahel on mittekallalaetungileping, kuid aja jooksul hakkasid riigid tundma lepingu tagajärgi. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõjada, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.(3) 1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941
annaabi.ee 
