Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt keeldus andmast mingeid lubadusi, kuidas ta kavatseb hakata ravima Saksamaa arvukaid probleeme. Natsipartei propagandajuhi Goebbelsi päeviku sissekanded sellest ajast kirjeldavad, et Hitler seisab juba üsna "võimu lävepakul" ja et "suur hetk on päris lähedal". Ehkki Hitler kogus endiselt suure ja innuka kuulajaskonna, olid ka 1932. aasta novembrivalimiste tulemused pettumus. Natside teerulli hoog näis olevat aeglustunud. Goebbels oletas, et nii mõnegi valija peletas eemale Hitleri keeldumine võtta vastu talle pakutud kohta valitsuses. Hitler rõhutas järjekindlalt, et küsimus on kas "kogu võim või mitte midagi". Hitler oli uskumatult kannatlik võimu juurde pürgimisel. Kindlasti ei tulnud kõne alla vägivaldne riigipööre Lenini eeskujul. Hitler üritas president Hindenburgiga läbirääkimistel kantsleriks saada, ilmutades nii
toimunud valimuste tulemuste läbivaatamise ning uue valimisnõukogu moodustamise. Veebruari alguses 2001 tõi väljapaistvatest haiitilastest koosnev Tsiviilühiskonna Algatuse Hõlbustamise Komisjon ja Ameerika Riikide Organisatsiooni esindaja läbirääkimisteks kokku Fanmi Lavalasi ja CD esindajad. Fanmi Lavalas ei tahtnud minna kaugemale 8-punktilisest leppest, milleni detsembris oli jõutud. CD nõudis mai- ja novembrivalimiste tulemuste tühistamist ning enda ulatuslikku osalemist valitsemises. Aristide'i teine ametiaeg 7. veebruaril 2001 vannutati Jean-Bertrand Aristide Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD Gérard Gourgue'i 'Konsensuse ja Rahvusliku Liidu Valitsuse ajutiseks presidendiks'. Uusi otseläbirääkimisi Fanmi Lavalasi ja CD vahel hiljem enam ei peetud. 29. veebruaril 2004 pani Aristide presidendivolitused maha ja põgenes riigist. 28 Kultuur
annaabi.ee 
