Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus. Ehitus kestab novembrikuuni EHITIS- ehitamise tulemus. Ehitis valmib novembrikuus. RÜNNAK- sõjategevuse liik. Rünnak linnale algas koidikul RÜNNE- kallaletung. Hiline jalutaja sattus ründe ohvriks. NIMI- pärisnimi(koha, isikunimi- suuretähega kirjutame). Kassi nimi on Miisu NIMETUS- nimetamine, selle tulemus. Ta sai teenelise sportlase aunimetuse LEIUTUS=leiutamine kui tegevus, protsess- leiutus oli ta huviala juba nooruses LEIUTIS- leiutamine, leiutise tulemus. Sain oma leiutise eest riikliku preemia
Kõrgema Sõjakooli ülemaks. 24. veebruaril 1928 ülendati ta kindralmajoriks; samast aastast sai ta ka ratsaväe inspektoriks. 1930. aasta kevadel nimetati Jonson 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülemaks. 1933. aasta augustis määrati ta seoses Jaan Tõnissoni valitsuse poolt kaitseseisukorra kehtestamisega sisekaitse ülemaks. Järgnevalt oli G. Jonson kuni märtsini 1934 ka kaitseministri abi kt. ja alates 12 .märtsist kuni sama aasta novembrikuuni sisekaitse ülema abi. Paar kuud enne viimatinimetatud ameti mahapanekut, 6. septembril 1934 määrati ta riigivanem K. Pätsi käsunduskindraliks. 1939. aastal lahkus kindralmajor Jonson tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu. Kuni teenistusaja lõpuni oli ta olnud ka ratsaäe inspektor ning ühiskondlikult ametilt Vabariigi Ohvitseride keskkogu esimees. Sõjaväeteenistusest vabanenult pidas Jonson tartumaal Puhja vallas Rämsi talu.kui 1940
25. veebruari keskpäeval sisenesid Saksa väed Tallinna ning kindral Adolf von Seckendorff (pildil) võttis sisse koha Toompea lossis. Kuigi Päästekomitee liikmed üritasid Seckendorffi jutule pääseda juba 25. veebruaril, ei kavatsenud kindral neid vastu võtta teatades, et mingisugust Eesti Vabariiki ei eksisteeri. Konstantin Päts pääses kindrali jutule alles 1. märtsil kui Tallinna linnavolikogu liige, mis iseenesest näitab sakslaste suhtumist. Eesti Ajutine Valitsus läks kuni novembrikuuni põranda alla. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine. Päästekomitee nimetas ametisse Eesti esimese ajutise valitsuse. Deklareeriti Eesti neutraalsust käimasolevas sõjas, lubati kõiki isiku- ja kodanikuvabadusi ning kultuurautonoomiat vähemusrahvustele. 1. päevakäsuga kästi kõrvaldada kõik Nõukogude asutused ja keelati Eesti kodanikel igasugune osavõtt Vene-Saksa sõjast, 2.