Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet. Retooriline proosa Tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Tekkis vajadus kirjutada kohtukõnesid. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli DEMOSTHÉNES, kes püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu (,,Kõnedes Philippose vastu"). Cicero-koogia võtted mõjutamine. Filosoofiline proosa [5. 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid
Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti iseseisvusajani. 1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4.klassi ajalookursuse läbivõtmisel kodukoha ümbrusest lähtuvat novellistlikku käsitluslaadi. Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. Võõrkeeltest õpiti algkoolides saksa, harvemini inglise keelt. Kuni iseseivumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Keskharidus: 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele kõigepealt Tallinnas. 1922. aastal kehtestati " Avalikkude keskkoolide seadus". Keskooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos
annaabi.ee 
