Ütleb,et põrgus pole koeri.Tuleku eesmärk on maapeal õndsaks saada,siis on tal õigus saada põrgusse kõikide hinded,kes pole samaga toime tulnud. Vallak novelistina:Novellide tegevusaeg on sama,milles ta ise elas ja oli üles kasvanud- saj.vahetus ja XX saj algus.Tegevuspaikadeks alevikud,küla ja linna äärealad.Põhihuvi ühiskonna vahekihtidel.Rahvaklass käsitöölised,kriminaalne element.Ametid lodjavaht,bussijuht,konduktor,laadakaubutseja mängivad olulist rolli.Vallaku novelliloomingus esindatud lai käsitööalade spekter.Peategelaste seas puusepp e höövelsepp.Maalermeister tuleb toime ka lihtsama restaureerimisegaLisanduvad noateritaja,päevapiltnik,pagar,lihunik,kingsepad.Kriminaalsed kujud vargad ja petised.Harvem kohtab puhtatüübilist instinkti-inimest.Selline vandaalitseb ja on ohlik. Gailit novelistina:kohtab muinasjutu kompositsioonivõtteid.Sündmused arenevad ja lahenevad muinasjutulikus tempos.Põhitüüpi tegelane:ahne,vitaalne,seisuseuhke.Võlub
Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist" (1925), "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku folkloorimotiive ja raamnovelli võtet kasutav tsükkel "Lambavarga Näpsi lorijutte", mis ilmus tema viimases kogus (1938), on samuti põhiosas loodud 1920. aastail. Siis raamatuist välja jäänud novellidest on valitud kogu "Hinge taud" (1983). Vallaku tähelepanu all on inimhinge
annaabi.ee 
