Klassikaline novell niisugust välkvalgust taotlebki. Aga mitte Hindrey. Tema paneb oma novellile küll pealkirjaks ,,Välkvalgus" ja kasutab jutustamise käigus välkvalguse motiivigi, kuid novelli süzeed ta välkvalguse-efektile ei raja. See eeldaks teravat konflikti, lõikuvat intriigi, raksuvat pinget. Hindrey ,,Välkvalguses" puudub üldse süzeeline konflikt. Siin ainult kirjeldatakse ja arutletakse. Ei juhtu mitte midagi ootamatut, mitte midagi klassikaliselt novellilikku. Hindrey novellitehnika eripäraks on see, et ei ole intriigi, ei ole tõusu. See sobib täielikult vabavormilise novelli poeetikasse. Kogu aeg nagu ei sünniks midagi ja ometi tead, et samal ajal siiski midagi toimub. Hindrey rõhutab siin ühelt poolt sündmuse pidevat minevikulisust. Kõik oluline on juba sündinud, kuid kujutatava novelliolevikuga ometi veel kuidagi seotud ja ajendab seetõttu mõtlema, meenutama, eritlema, väikest viisi tegutsemagi. Kõige eredamalt
ning palju ja mitmelaadseid epiteete. · Väljendab üksik inimese suhet maailmaga- inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada. · Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni. · Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus Friedebert Tuglas · Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks. · Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare. · Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: ,,Felix Ormusson" ja ,, Väike Illimar" · Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste. · Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid · Novellistika · Järgis klassikalise novelli põhimõtteid. · Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse
annaabi.ee 
