ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.
leiame 10-12 aastaste laste raamatuis (Alice Imedemaal) 29. Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.) Eesti keelne MJ viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. MJ iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süzee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit MJ jaguneb: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. MJ peetakse oluliseks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna MJ on asendamatud kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega & vastavad igavikulistele küsim. Inimese/maailma kohta. Lapsed mõistavad fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. MJ on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks/säilitamiseks hilisemas eas. Inim. mõistab alateadlikult MJ valitsevaid probleeme, situatsioone & saab eeskuju, raskusi
Bettelheim jt.) Eesti keelne termin (muinasjutt) viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. Muinasjutu kui ühe populaarseima rahvajutužanri iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süžee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit Muinasjutud jagunevad: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks teguriks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna muinasjutud on asendamatud laste kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega ning vastavad igavikulistele küsimustele inimese ja maailma kohta( B.Bettelheim). Väidetaval mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi. Muinasjuttu on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning säilitamiseks hilisemas eas