Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Individualism. Looming väljendas isiklikke tundeid ja elamusi. Liikmed- Marie Under- visuaalne, maaliline kujutus, uudne armastuslüürika Henrik Visnapuu- lõhestunud inimene, andis luuletustes edasi loodushääli. Armastus-ja isamaaline luule. (nt. ,,Suviöö") Johannes Semper kirjutanud sõnad Eesti NSV hümnile Artur Adson Friedebert Tuglas- novellikirjutaja, kriitik, reisikirjad. August Gailit- kuulsaim följeton ,, Sinises tualetis daam" Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal soiku jäänud kirjandus. Gailit kritiseeris rühmituskaaslaste luulet liigromantiliseks, Siuru tegevus lõpetati 20.jaanuar. Tarapita Kirjanduspoliitiline rühmitus, tegutses 1921 1922. Teadvustas kultuuri kehva olukorda, võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusse sotsiaalsete pahedega.
isiksusekeskset maailmanägemist. Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Peet Vallak oli üks olulisemaid novellikirjanik 1920-1930ndatel. Tema viljakas loomininguperiood vältas 15 aastat (1923-1938). Tuntumaid pikemaid tekste on ,,Hulgus" (1927). Loomu ja kirjutuslaadi poolest oli lühike ja konsenteeritud laad. Intensiivne novellikirjutaja. Tema looming on kriitilisrealistliku novellikunsti eredamaid tippe eesti kirjanduses. Novellikogudest kõige populaarsem on ,,Epp Pillardpardi Punjaba potitehas" (1925) oluline tekst eesti kirjandusloos. Lisaks ,,Must rist". Nendega tõusis ta kohe eesti novellistide esiritta. Peet Vallaku novelli on nim karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutuse erilist kaalukust tema teostes. See on Vallaku novellikunsti omapära, sest inimtüübi avamine on
annaabi.ee 
