1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem eksperssiivsust, teatav äärmuslikkus, mingid tumedad tunded. Hiljem värvikam, ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik kujutaja, tajub klassikalise novellizanri piire ja võimalusi. 12. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt)
saj lõpu näljahäda ja selleaegset Eestit. Kõige konkurentsitumalt on retseptsioonipildis olnud "Ümera jõel". Ühelt poolt see, et keegi pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, eesti ajaloost pole heroilisi punkte eriti võtta. Vabadussõda on normaalne sõda, mille puhul saab vabadustunnet üles pumbata. Muinasajast leiab ka ühte ja teist ja Ümera lahing on üks väheseid lahinguid, kus Saksamaale ära tehti. Peet Vallak (Peeter Pedajas) Kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa
annaabi.ee 
