Tema luulatustes on läbivamateks teemadeks skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järele. Kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast ning oma luules tunneb ta muret maailma saatuse pärast. Paljud tema luuletused on keskendunud inimsetele ja nende probleemidele. Ta usub, et elus oleks palju vähem probleeme, kui me suudaks üksteist ära kuulata. Betti Alverit on tunnustatud kahel korral Juhan Liivi luuleauhinnaga ning Fredebert Tuglase novelliauhinnaga. Ta on tunnustatud Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Betti suri aasta 1989 aasta juunis, olles 83-aastane. ELUHELBED Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007. aastal „Pornofilm ja pudel viina“ eest ja 2012. aastal Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemiaga „Laul jääkarudega“ ja „Higgsi boson“ eest. Jürgen Rooste luulekogumike lühitutvustusi: Hasso Krull: „Minu meelest on Jürgen Rooste “Sonetid” just sellelaadne inspiratioonikeskne luule
annaabi.ee 
