Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest ka üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 16. novebril 1988. aastal võttis Eesti NSV Üleminekunõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.30. märtsil 1990. aastal võttis Üleminekunõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariiklikuse taastamiseda. Eesti võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikul iseseisvuse poole. NSV Liit muutus järjest mõjukamaks
Ludendorff lootis läänes saavutada täielikku võitu. 8. jaanuaril kuulutas USA president Wilson välja 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. Inglismaa ja Prantsusmaa loosid lõpuks ühise sõjaväe juhatuse. Väejuhatajaks sai Foch. Juulis hakkasid sakslased taanuduma (ga päev saabusid uued USA deviisid rindele). Sügisel oli Saksa armee veel sõitlusvõimeline, kuid tagaka hakkas lahgunema. Ludendorff palus 26. septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi. Isegi Saksa väejuhataja palus oma valitsuselt rahukõnelusi. 7. Nimed a) Schliefen tema plaan oli, et Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees;
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
Ning Saksa okupatsioon ei muutnud Eesti riigi olemasolu, kuna algas eestlaste Vabadusvõitlus Eestimaa puhastamine võõrvõimust, ning seda tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia faktiliselt. Alguses käitusid Saksa võimud siin mõõdukalt, kuid siis nende poliitika muutus ja rahvusväed saadeti laiali, arreteeriti poliitikuid ning saadeti vangilaagritesse, sealhulgas ka K. Päts. Läti ja Eesti taheti muuta Balti hertsogiriigiks, ning sellega algas revolutsioon. 11.novebril 1918 Saksa okupatsioon varises kokku ja tööd alustas uuesti Eesti Ajutine Valitsus, kes sai ametlikult Eesti endale 19. novembril. Kuid sellega polnud Eesti piinad lõppenud. 13. november 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud ja nii algas Eestis Vanadussõda kus nüüd tuli tagasi lüüa Punaarmee. Esialgu oli Punaarmeel suur edu, kuid siis saabus murrang. Murrangu põhjuseid oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J
annaabi.ee 
