Novalis (1772-1801) Novalis, õige nimega Friderich von Hardenberg, oli luuletaja ja filoloof, tüüpiline vararomantik, kele igastsusmeeleoludest kantud looming teheles peamiselt vaimuvallaga. Suurem osa tema teostest jäi kas lõpetamata või autori eluajal avaldamata. Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi
vaimselt ja kõlbeliselt vabaks murda eks seegi ole mõnevõrra romantiline ja idealistlik. ,,STEPIHUNT'' 1927. aastal ilmunud ,,Stepihunt" on üks variatsioon Hesse loomingus ikka ja jälle korduvatel teemadel: rahulolemtus iseendaga, kohanematus, hingeheitlused, enese ja oma tee otsimine. ,,Stepihunt" on samuti otsija romaan, ehkki Harry Haller on teose algul otsimisest loobunud, alla andnud. Tekstis on viiteid Goethele, Jean Paulile, Novalisele, Lessingile, Dostojeveskile ja Nitzschele. ,,Stepihunt" on autobiograafiline teos. Ehkki Harry Haller pole Hermann Hesse, sooritab kangelane samalaadse hingerännaku kui tema autor mõni aasta varem. ,,Ma olin täielikult süüvinud iseendasse ja oma saatusesse, arvates vahetevahel, et see puudutab kogu inimkonda. Ma leidsin enesest sõja ja maailma tapahimu, kogu tema kergemeelsuse, labase lõbuhimu, argpüksluse. Ma kaotasin kõigepealt