nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks. Juugendi kõige väljapaistvam esindaja on hispaania arhitekt Antonio Gaudi. Art nouveaule järgnes ekspressionism ning algas ka funktsionalism, mis vähehaaval hakkasid kaotama looduslikku vormi. Kasutatud kirjandus Cumming, R. Kunst. Dorling Kindersley Limited 2007 Sembach, K-J. Art Nouveau. Taschen 2007 Gympel, J. Arhitektuuri ajalugu. Tandem Verlag GmbH 2005
Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist. Kuigi art nouveaule peetakse kõige iseloomulikumaks voolujoonelisust, on selles kasutatud ka palju nurgelisi vorme. Seda just eelkõige Sotimaal ja Austrias. Sellele stiilile oli iseloomulik moodsate tööstuslike motiivide ja moodsate materjalide (arhitektuuris näiteks paljas raud) ülekandmine kunsti. 3 Peamisteks teemadeks on toretsevad linnud ja lilled, erinevad putukad ning ilusad jumalannalikud naised