×2 Refrään: ×2 Lisa 12. Lugemise ja kirjutamise tööleht (kirjutamis eelsed, käelised harjutused.) Lisa 13. Laul ,,Rongisõit". Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-aa ja tat-tat-taa. Aga seal rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? Seal olid tiisud, seal olid liisud, seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid, sabad seljas, Kutsud jooksis, keeled väjas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi,
lihavõttepühadeni. Rahvasuus on vastlapäeva nimetatud ka lihaheite päevaks. See tähendab seda, et kuni lihavõteteni liha ei söödud. Väga oluliseks peeti sel päeval seajala söömist , neid keedeti koos ubade ja hernestega. Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis kevadel, kui notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse. Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri. Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga. Söödi ka seapead ja -saba
annaabi.ee 
