oli keeruline) ja nende laskekaugust mõjutasid vastukaalu mass, ridva pikkus jms. Seega nendega oli parem sihtida midagi suurt ja kindlalt paigal olevat näiteks linnust. Kaitserelvana oli neid halvem kasutada, sest heita tuli suure kaarega, et mitte oma müüri tabada, samuti sai piirajatel kiiresti selgeks, kuhu kivid kukuvad, sihtida ümber oli raske. Ometigi neid kasutati kaitserelvadena, näiteks oli blidedega võimalik vastase relvastust efektiivselt hävitada. Notstal ja springala mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis 1. Kus ja millal kasutati relvi nimetusega notstal ja springala? 14. sajandil Euroopas, linnustes, kaitserelvastusena. 2. Millised andmed võimaldavad notstalite ja springalate kui laskemasinate tüüpi määrata? Erinevad säilinud arveraamatud, kus on märgitud ära laskemoona ja varuosade kulutused notstalitele ja springalatele. 3. Notstalite ja sprignalate erinevad rekonstruktsioonid.
Paul Johansen on tegelenud Tallinna linnamüüri uurimisega. Ta on välja pakkunud ka linnamüüri kujunemise etapid. Ta on rõhutanud erinevaid linna kihelkondi ning tema arvates ulatus kõige varasem linnamüür kuni Laia tänavani. Linnaväravad olid alati väga tugevalt kindlustatud, kuna need olid kohad, kust võõrad väed üritasid esimesena läbi tungida. Hakati rajama spetsiaalseid väravatorne, kuhu saaks paigutada mitu väravat ning mida saaks ka hästi kaitsta. Notstal – tõenäoliselt on tegemist katapultidega, neid on leitud ka Tallinnast. Tegelikkuses on mingid laskemasinad, mitte kiviheitemasinad, kuna nende laskemoonaks on nooled või odad. Springald, selschoss Keskaegsete linnade piirajad kasutasid kõige enam vastukaalu jõul põhinevaid masinaid (bilde, trebuchet) Paljud linnad hakkavad kasutama ka suurtükke. Tallinn näiteks ostis ühe suurtüki, kuid Tartu kohta andmeid ei ole. Eluhooned keskaegsetes linnades
annaabi.ee 
