vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed.
Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus
Vahelmine mesoderm keskmisest osast – areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa Exm (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast – pea mesoderm, koos pea neuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 82. Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel? Seljakeelik e notokord on embrüonaalne keskstruktuur, mis on iseloomulik kõigile keelikloomadele Süstikkaladel ja silmudel on seljakeelik telgorganiks ka täiskasvanud isenditel (selgroog puudub). Mantelloomadel esineb seljakeelik vaid vastsetel. Lõuna-Aafrikast leiti esimesena latimeeria, mis sai nime selle nö teadusele esimesena esitlenud naise Latimer järgi. Latimeerial ja tuuradel ka seljakeelik post-embrüonaalselt. Kõrgematel selgroogsetel loomadel on seljakeelik ajutine
annaabi.ee 
