teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14
Notke Niisama LOOMING: suures osas täpselt määratlemata. 3 tööd on dokumentaalselt mainitud: triumfirist 1477, taani altariretaabel 1479 ja pühavaimu retaabel 1483, teised tööd on talle omistatud stiili põhjal. kuulsaim hiliskeskaegne kunstnik, töötas peamiselt Lübeckis u. 1440 paiku oli Pommerimaal. 1467 Lübeckis nimetu meistrina, ta oli oma töökoda ja oma sellid. õpiaastate asukoht teadmata. vb madalamaades. sest madalmaade mõju on ta loomingus.. Lübeckis saab Notkest kuulus meister: tal on suur töökoda, kus tehakse maali- ja puunikerdustöid Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt. nahk, pärgament, hobusejõhv, põdrasarved jne Lübeckis töötas ta aastakümneid, a 1491-6 töötas riigi müntmeistrina Rootsis viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais.