õigusabi põhimõtete alusel notari tasust vabastamise hüvitamises oma eelarvest ning mõningatel juhtudel notarite ja endiste notarite toetamises. 22 Seadus määratleb Notarite Kojale teatud õigused eesmärkide täitmiseks. Notarite Kojal on õigus esindada notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures, koostada soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks, nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta ning vajadusel teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Notarite kojal on õigus teostada ka järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ja kehtestada notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale. Notarite Koda loob vajadusel juurde palgalisi ametikohti ning eraldab oma
– reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i. Hetkel tudeerib Saksamaal ülikoolis Freie Universität Berlin. 17 Vt eespool ptk 1 joonis.
– reklaamimine (reklaamikeelu korral); – kommunikatsioon töötajatega; – töötajate motiveerimine – töötajate tasustamine. Lõpetuseks teeksin ettepaneku korraldada jätku-uuring, kasutades 360 kraadi tagasiside mudelit, kus peale notarite küsitletaks ka Notarite Koda, notarite alluvaid, äri- ja erakliente ning teisi notaritega kokku puu- tuvaid asutusi. Uuringul oleks praktiline väärtus eelkõige notaritele, sest nende pakutavate teenuste muu- datused nõuavad notaritelt üha enam häid teadmisi juhtimisest ja eestvedamisest, et juhtida jätkusuutlikke notaribüroosid. Sooviksin tänada Notarite Koda ning kõiki notareid, kes leidsid aega anda oma panus käesoleva uuri- mistöö valmimisse. Autorist: Kristina Piilik on lõpetanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ning Estonian Business School’i. Hetkel tudeerib Saksamaal ülikoolis Freie Universität Berlin. 17 Vt eespool ptk 1 joonis.
teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval ametikohal ning tegelda pedagoogilise tööga. Endiselt nõuti notaritelt ja nende kaastöötajatelt saladuse hoidmist.8 On selge, et antud perioodil ei olnud ühiskond huvitatud notariaadist, nagu see toimib täna. Põhjuseks oli see, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega. 1980.-ndate lõpus ja 90.-ndate alguses toimus NSV Liidus Perestroika, mille käigus NSV Liit lagunes. Lagunemine andis paljudele riikidele isesesivuse, sealhulgas ka Eestile. Hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi. Antud perioodist algab Eesti Notariaadi uus ajalugu
annaabi.ee 
