süsteem. Justiitsministeeriumi kaasabil alustasid notarid notariaadiseaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadi süsteemile. Ladina notariaadi printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sõltumatu ja erapooletu ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena. Oma ametitegevuse eest vastutab notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks- määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri poolt jätkuvalt suurendatud. Sellest perioodist said alguse ka Eesti notarite kontaktid välisriikide notaritega. Eraldi tuleks välja tuua suhteid Saksa notaritega ning rõhutada nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel.
sätestamise teed.9 Ladina tüüpi notariaadi põhiprintsiipideks on notari sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, lisaks kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus, kindlaks määratud notarite arv ja riiklik järelevalve notarite ametitegevuse üle10. Koos uue seaduse vastuvõtmisega sai Eesti Vabariigi endisest riiklikust notariaadist, milles notar oli vaba riigiametniku staatuses, vaba notariaat 11. Uus süsteem ehitati algusest peale üles Saksa notariaadisüsteemi järgi, mis sobis Eesti õiguskorda eelkõige tulenevalt Saksa ja Eesti õiguskorra sarnasusest12. Kui väljenduda keskmisest kunstipärasemalt, siis võiks öelda, et nii mõnigi asi, mis jäi Eesti notariaadis tegemata 1939. aastal, tehti ära 1993. aastal. 5 Notarite Koda. www.notar.ee. (10.02.2015). 6 triinu käes olev raamat 7 milva lõputöö 8 juridica 559 9 P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida, 1996.
Mõlemate riikide notariaadid vastasid ladina mudeli notariaadile, aga need sarnasused likvideeriti seoses NSV Liidu võimu kehtestamisega. Seega kogu NSV Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eesti territooriumil, kehtis riikliku notariaadi 3 instituut. Pärast taasiseseisvumist 1990.-te alguses alustas Eesti oma iseseisvat arengut ja lähenes Euroopa kultuuriruumile. Suured muudatused notariaadis toimusid 1993. aastal, mil Eesti notariaat jätkas oma tegevust nagu see oli enne 1940. aastat, s.o. ladina tüüpi notariaadi süsteemi järgi. Muudatused puudutasid ka Vene notariaati, kus taastati traditsioonid mis kehtisid enne Oktoobrirevolutsiooni, s.t., et vene notariaat sai vabaks. Aga koos vabaelukutse notaritega jäid riigis alles ka riiklikud notarid. Seega Eesti notariaat kujutab endast ladina
annaabi.ee 
