maailmapilti ja tema mõistmise viisi. Autonoomne keeleteadus keeleteadus, mis on lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik
- Keele omandamine lapseeas(emakeel) - Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt - Võime kõnelda sellest, mida pole kohal Maailma keeled (EKSAMIKS???) Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt Keelte liigitamine: 1) genealoogiline liigitus keelte suguluse järgi, pärit samast algkeelest. (Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud suguluskeeli, nt baski keel ja korea keel). Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks peetakse nt afro-asiaadi, draviidi, indo-euroopa, korea jms 2) Tüpoloogiline liigitus keele liigitus struktuuri järgi: analüütilised ehk isoleerivad keeled(sõnad ei muutu, lausestruktuuri ülesehitus sõnade järjekorra abil), aglutineerivad ehk
annaabi.ee 
