sageli kaasõpilasi; samas on oma "mina" välja kujunemata. (d) individuaalses õppetöös (nt. järeleaitamine) vajab pidevat kordamist, tähelepanu koondamist ja kas või "sajakordset" kannatlikku selgitust; (e) vestluses lapsega selgub, et ta tunneb pidevat lihaspinget, sisemist ärritust ja ebakindlust; (f) ei suuda end täpselt väljendada. Hüperaktiivsus üleüldse on haigusseisund, mis on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. Kliinikum.ee leidsin veel ka seda, et nende laste seisund ei parane stimuleeritavate preparaatide kasutamisel (erinevalt neist kelle IQ on normi piirides), kuid võib tekkida raske düsfooriareaktsioon (mõnikord koos psühhomotoorse mahajäämusega). Danny puhul ei saa aga rääkida madalast IQ'st. Koolis sai ta hakkama advekaatsel tasemel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete määramine. Siin tuleb jälgida järgmist:
kadumisest, pea kasvu peetumisest, ataksia, käte stereotüüpsete pesemisliigutuste tekkest ja närimisliigutuste häirumisest. Motoorika progresseeruv halvenemine kinnitab diagnoosi. Hüpperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimsete alaarenguga Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga (Overactive disord assoc mental retard and stereotype movts ingl. k.) haigusseisund on nõrgalt määratletud ja ebaselge nosoloogilise kuuluvusega. See kuulub pervasiivsete arenguhäirete alla kui raske vaimse alaarenguga lastel (IQ alla 50), kel ilmnevad suured probleemid üliaktiivsusega ja tähelepanematusega, avaldub sageli ka käitumise ja tegevuse stereotüüpia; nende laste seisund ei parane stimuleerivate preparaatide kasutamisel (erinevalt neist, kelle IQ on normi piirides), kuid võib tekkida raske düsfooriareaktsioon (mõnikord koos psühhomotoorse
annaabi.ee 
