Aja möödudes nad sirgusid ja nõnda ka nende tunded. Tiina ja Mari armastasid Margust, poiss aga ainult Tiinat. Kui Mann noorte suurest armastusest ja õnnest teada sai, hakkas kõik allamäge minema. Vähemalt Tiina ja Marguse jaoks. Mari suutis nende vastu pöörata kõigepealt terve pere ja lõpuks ka kogu külarahva. Oh seda rõõmu ja rahulolu, kui Tiina suure ahastusega metsa jooksis ja sinna päris pikaks ajaks jäi. Ainult Margus oli see, kes norutas ja nukrutses. Kui Tiina talle teist võimalust pakkuma tuli, hoidis teda tagasi vaid perekond ja nii kadus tüdruk viieks aastaks. Lõpuks vanemate sunnil Mari ja Margus abiellusid, kui järeltulijaid neil ei olnud. Margus ei suutnud Tiinat unustada. Kui viimane taaskord nende õuele ilmus, oli väljas pime ja värske peremees Margus tulistas Tiinat ning ta suri. Mari õnn Margusega koos olla sai Tiinale saatuslikuks ning õnnetuseks poisile, kes selle naisega oma ülejäänud elu veetma pidi.
temast saanud väga ebameeldiv tegelane. Valetamine, petmine, salatsemine-seda kõike pidi taluma joonas, kes küll kahtlustas daami patte, kuid ei uskunud neid. Irma oli teose lõpuks täis saladusi, valetamist ja südamel oli raske koorem seda kõike taluda. Teose algul kirjeldatud julgest, upsakast Irmast oli saanud nõrk isiksus, kes ei suutnud oma probleeme ära lahendada ning otsustas lihtsama variandi valida: võtta endalt elu. Sageli saatis daami nukrus, norutas tihti, oli tujutu ja kurb. Tema üksikuse tõttu ei kutsutud Irmat isegi külla. Osaliselt oli süüdi selles tema eemale hoidev suhtumine. Ta oskas igaühes olulisemad veda ülesse leida ja need halastamatult välja öelda, mistõttu ei olnud tal palju sõpru ega ka sõbrannasid. Irma võlus Joonast hoolimatu kergemeelsuse, maneerliku kõnnaku, edeva peahoiaku ja pealetükkiva parfüümiga. Samuti oma tema kõrkus ning edevus võitsid Joona tähelepanu.
See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere rukist, ohjad ratta ümber- Pearu magas vankris. Andres kutsus tunnistajad 10 kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai karmi karistuse ja pidi ka veel kahjutasu maksma. Õhtul mindi kõrtsi, seal lubas Pearu Andresele maksta 30,- rubla kui too ütleb kuidas ta sinna võis saada. P arvas et A räägib kõigi ees kuid too sosistas talle hoopis kõrva. Kohe tõusis jälle tema poolt kära et nii ei olnud kokkulepitud
See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere rukist, ohjad ratta ümber- Pearu magas vankris. Andres kutsus tunnistajad kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai karmi karistuse ja pidi ka veel kahjutasu maksma. Õhtul mindi kõrtsi, seal lubas Pearu Andresele maksta 30,- rubla kui too ütleb kuidas ta sinna võis saada. P arvas et A räägib kõigi ees kuid too sosistas talle hoopis kõrva. Kohe tõusis jälle tema poolt kära et nii ei olnud kokkulepitud. Andres oli aga kaval ja ütles et kui tema peale