nagu oli see kunagi juhtunud ka Toomal. Rahapuudusest hoolimata leiti uus kodu Uppsalas. Seal sai Arved elada vaid mõned kuud – ta suri ägenenud astma tagajärjel 1945. aastal. Arvedi 1928. aastal Rootsis sündinud pojast, Thomas von Vegesackist sai kirjanik, kirjandusajaloolane, kirjastaja ja kirjanikke ühendava organisatsiooni, Rootsi PEN klubi esimees. Tema sulest on ilmunud raamat isa elukäigust “Utan hem i tiden – Berättelsen om Arved” (Stockholm : Norstedt, 2008). Arvedi panusest Munkforsi roostevaba terase väljatöötamisse on E. Börje Bergsman kirjutanud raamatu “Arved von Vegesack och det rostfria rakbladstålet (AEB) från Munkfors” (Stockholm : Jernkontoret, 1988) 6
Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/ Siinkohal on kindlasti tarvis tutvuda kui mitte Lundi nimekirja endaga, siis vähemalt Sten Karlingi 10 raamatuga igal juhul. Niikaua on tegemist ikkagi spekulatsioonidega. Goeteerise päevik. Goeteerise päevik on ilmunud ka rootsikeelsena: Stockholm: Norstedt & Söner, 1917. En holländsk resor i Ryssland, Finland och Sverige 1615-1616: trenne reseberättelser, från de tryckta och handskrivna holländska originalen, [by] Anthonis Goeteeris. Toon ära Norrmani vahendatud rootsikeelse teksti: "Tidigt följande morgon (19 september 1615, förf. anm.) fortsatte resan. Middag intogs på slottet Kolk, tillhörande Hans Välborenhet Herr Jacob De la Gardie, greve till Leckö, friherre till Eckholmen, Svenska kronans överstefältherre och riksråd
annaabi.ee 
