metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. (Ei käi energiavarade kohta) Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. 2009. aastal kasutati 25 691 kW/h inimese kohta ja toodeti 27 549 kW/h inimese kohta. Ma arvan, et selle riigi energiamajandus on vägagi paigas ja teised riigid peaksid võtma Norralt eeskuju, sest toota rohkem, kui tarbida ja seda väga rohelisel moel on suur saavutus. 15. Pildid hüdroelektrijaamast 16. Põllumajandus Põllumaa hõlmab 3,3% riigi territooriumist, sellest 2,7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,01%. Rohumaad hõlmavad 0,6% Norra territooriumist, metsad 33,3% ja muud maad 63,4% Norra pinnamood on peamiselt mägine. Idaosas asuvad suured orud. Need tegurid raskendavad põllumajanduse arengut. Norra asub parasvöötmes
Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha. Enda raha kasutuselevõtt oli suuresti seotud hansalinnadega. Veel mingit taustinfot? Võitluses Albrechtiga ei jäänud Soomes-Rootsis muud üle, kui paluda välisabi Taanilt ja Norralt. 1397 otsustatigi Skandinaavia maad ühendada. Erinevalt Rootsist, Soomele unioonist kahju ei teki. Esialgu on unioonil palju positiivseid jooni, eelkõige julgeoleku tagamine (Saksa majanduslik ja poliitiline surve). Soome põhiline küsimus, idapiir, ei olnud aga Kalmari uniooni küsimus. Kuigi esilagu soomlastel uniooniga probleeme pole, jõudsid mõne aja pärast Soome tagasi taanlased (kes müüsid 1346 Eesti Liivi ordule maha ja
annaabi.ee 
