hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks. Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi
hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks. Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi
annaabi.ee 
