Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus
Mida suuremal määral inimene tunnetab ja mõistab ühiskonnas toimivaid seaduspärasusi, sotsiaalse olemise normi, mida enam ta oma tegelikus käitumises normiga arvestab, seda ladusam ja konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus