Kõnestiilid: on kolm stiili- igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: olulisim stiilimuutuse mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kuidas öelda. Mida formaalsem stiil seda rohkem mõeldakse sellele, mida ja kuidas öelda. Sex/prestige pattern püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naistel ja meestel on võrdne ligipääs normivormile, siis kasutavad naised normivariante rohkem kui mehed. Tulemusi: inimesed on keeleliselt rohkem mõjutatud nende keelest, kes kuuluvad nendega samasse sotsiaalsesse gruppi. Inimesed, kes on gruppi hästi integreerunud, kasutavad erinevate omadustega keelt, kui need, kes pole, sest nendele on grupi mõju väiksem. Mida tihedam on inimeste side võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus ning paremini võrkudesse kaasatud inimesed kasutavad kõige sagedamini keele regionaalseid variante. Eesti keele sotsiaalne varieerumine
olla naistel pretsiizivorme vähem, sest nad eelistavad uuendusi. Seega on see üldistus kehtiv stabiilsete variaablite kohta (Labov). Kolmandaks: variaabel peab olema tundlik sotsiaalse klassi suhtes. St kõrgemad klassid peavad kasutama standardvarianti enam kui madalamad. Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile, kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste kõnes. Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi erinevusi: - naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni); - keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed
annaabi.ee 
