Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon. Kohahalduse üldfunktsioonid: 1) territoriaalne üldhaldus; 2) valdkonnahaldus; 3) kitsa funktsiooni täitmine. Neid tegevusi teostatakse kas 1) normatiivse tegevuse kaudu või 2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevusee kui ka normivabade toimingute abil. RIIGI SÜSTEEMI SEKUNDAARSED ELEMENDID Kohalik omavalitsus Tähendab kohalike omavalitsuste õigust ja võimete seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa vastutusala ühiskonnaelust. Üldtunnused: territoriaalsus; autonoomsus; otsene demokraatia kasutamine; demokraatlikult valitud esinduskogu ja tema poolt valitud täitevorganid; legaalsus;
1) terrioriaalne üldhaldus; 2) spetsiifiline valitsemisala haldus; 3) kitsa, spetsiifilise funktsiooni täitmine. Viimane tähendab, et ei ole tegemist mitte territoriaalse üldhalduse või mingi pideva valdkonna haldamisega, vaid üksnes ühe kindla funktsiooni täitmisega (nt territoriaalsed valimisorganid). Kõigi kolme ülaltoodud funktsiooni täitmist korraldatakse kas: 1) normatiivse tegevuse kaudu või 2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevuse kui ka normivabade toimingute abil Valitsemisala funktsioonide teostamise osas ei ole põhimõttelist vahet keskvõimu (ministeeriumide või keskasutuste) ning haldusüksuste ees seisvate ülesannete lahendamisel. Üldistusena võib väita, et laias laastus nad kopeerivad osundatud valdkondi regionaalsel tasandil, kuid seejuures on spetsiifiline just regionaalne koordineerimine ja regionaalplaneerimine.