Samuti nagu erasektor, tuli ümber kujundada ka avaliku sektori tegevuse alused, et kõik institutsioonid ja ametnikud tegutseks vastavalt õigusaktidele. Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi, kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega. Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele. Esimesed seadusandlikud aktid, mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist, sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste
Ps-e järgi Eesti vabariik ei ole ainult õigusriik, vaid eeskätt just kohturiik. Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise rajamises sõltumatuse ja monopoolsuse printsiipidele ning kõrgema kohtuvõimu käsitsemises kõrgema kohtuinstantsi enese kaudu autonoomsuse põhimõttel. Selliselt korraldatud kohtute olemasolus sisaldub kindel tagatis Põhiseaduse normistikele. Kui kohus ei oleks rajatud sõltumatusele, oleks Ps valitsuse ja seadusandja silmis tühiseks deklaratiivseks dokumendiks. ning kui kohtumõistmine ei oleks tehtud kohtute monopoliks separatsiooni printsiibi alusel, võiks valitsus ja seadusandja seda tegevust piirata mõeldava miinimumini. Kohturiigi printsiip nõuab, et vähemalt Riigikohus halduskohtu funktsiooni teostaks. Kohturiigi põhimõtte
annaabi.ee 
