sünonüümiks. Enamik uusi laensõnu on kultuurilaenud, teist tüüpi laenud on pigem slängilikud ning taotlevad suuremat väljendusrikkust (nt kaif, luuser, kreisi, diil jne). Emakeele Seltsi keeletoimkond 1993. aastal asutatud Emakeele Seltsi keeletoimkond on tänapäeva keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk.
• Ühesilbiliste sõnade välde: Hint 1973. • Kestuse mõju vokaalide tajumisele: Meister ja Werner 2009. • Mitmuse osastava moodustamine: Kaalep 2010. • Kaassõna kokkukirjutamine eelneva nimi- või asesõnaga: Habicht ja Penjam 2006, Jürine ja Habicht 2013. • Kaassõnade polüseemia areng – peale ajatähenduses: Veis- mann 2005. • Sidesõnade polüseemia areng – kuna põhjusetähenduses: Plado 2013, 2014. Normingumuutuste kirjeldusi ja põhjendusi leiab Ema- keele Seltsi keeletoimkonna otsuste ja soovituste juurest www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm. 30 Korraldamise põhjused Soov keelt korraldada paistab selgelt välja igal tasemel, alates riiklikust keelepoliitikast kuni vestluspartneri vigade parandamiseni argisuhtluses, mida oskavad ja soovivad teha päris väikesed lapsedki.
annaabi.ee 
