· MULLATÖÖD · VUNDAMENDI RAJAMINE 62 · HOONEKARBI EHITAMINE · HOONESISESTE SEADMETE PAIGALDAMINE · KATUSEKATTETÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD · VÄLISVÕRKUDE RAJAMINE LISATAKSE VERTIKAALSKEEMID KRAANADE TÕSTEULATUSE JA OHUTSOONIDE MÄÄRAMISEKS AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA TÖÖDE MAKSUMUS MOODUSTAB 1,5 12 % EHITUSE MAKSUMUSEST . TAVAHOONETE PUHUL 3-5% KULUDE VÕRDLEMISEKS JA NORMIMISEKS TULEKS NAD LIIGENDADA JÄRGMISELT: 1. AJUTISED EHITISED 1.1. PIIRDED 1.2. LAOD 1.3. VALGUSTUS 1.4. AJUTISED TEED 1.5. TARINDITE KAITSERAJATISED 1.6. TELLINGUD 1.7. MUUD 2. TALVISED LISATÖÖD 2.1. PINNASE SOOJENDAMINE JA KOBESTAMINE 2.2. KONSTRUKTSIOONIDE SOOJUSTAMINE JA SOOJENDAMINE 2.3. TÄIENDAV MATERJALIKULU 2.4. HOONETE KÜTMINE 2.5. LUMETÕRJE 2.6. MUUD 3. ABITÖÖD 3.1. VEETÖRJE
tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel.
Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel.
tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn. Plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Ketta keskmest 540 mm vööri poole kantakse vertikaalne joon, milleküljest hargnevad 230 mm pikkused horisontaaljooned näitavad veeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavöötmetes erinevatel aastaaegadel.
annaabi.ee 
