Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 13 saj. Mandri-euroopas. · Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt. · Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde. · Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK, kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket.
Aafriklastele võõra õiguse invasioon. Õigus on kokkulepe ühiskonnas, ühiskond peab selles olema osaline. 60ndatel hakkasid toimuma muutused. Tekkis ülekontinendiline panafrikanismi idee. Lõhkudes koloniaalõiguskorda on kõige olulisem trend olnud pöördumine tavaõiguse poole. Juurahariduse mõttes on aafrikas veel palju teha. Mandri-Euroopalik Lätted päris antiikmaailmast. Vanast Roomast. Mandri-euroopalik õiguskord, see on õiguskultuur, mis põhineb normiloomingul. Formaalselt käitumisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigust loovate organite. Kõige olulisem on käituda õiguspäraselt. Õigusprotsesside sünd on seotud keskajaga. Religiooninormid oli väga olulised. Kõrvuti jumaliku õigusega, hakkas ühiskond tunnetama ilmaliku õiguse vajalikkust. Miks omal ajal kirik nii käitus? Kirik ei näinud riigis mitte vastalist vaid toetajat. Eeskujuks võeti antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus
annaabi.ee 
