negatiivsed küljed "onupojapoliitika" (põhimõttel "mina sulle, sina mulle" tegutsemine) ja kuritegelike (k.a. maffia-) grupeeringute tekke näol. Ka leiab paralleelselt igasuguse "varjatud normiloominguga" aset sotsiaalsete väärtuste (ja neist väärtustest ettekujutuse) deformatsioon, mille puhul "varjusolevad" normid tunnistatakse olulisemateks kui riigi poolt kehtestatud normid. See aga tähendab kogu õigussüsteemi nõrgenemist. / 6, lk. 44 /. Nähtus, mida nimetatakse "varjatud normiloominguks" tekib kehtivate normide ebaefektiivsuse korral. Õiguse efektiivsuse küsimused on aga tihedalt seotud poliitilise sotsioloogiaga, kuna keskseks probleemiks on siin otsuste tegemine, s.o. õiguse realiseerimine, mis omakorda sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis õigusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab tähelepanu sellele, kuidas õiguskaitseorganid oma
negatiivsed küljed "onupojapoliitika" (põhimõttel "mina sulle, sina mulle" tegutsemine) ja kuritegelike (k.a. maffia-) grupeeringute tekke näol. Ka leiab paralleelselt igasuguse "varjatud normiloominguga" aset sotsiaalsete väärtuste (ja neist väärtustest ettekujutuse) deformatsioon, mille puhul "varjusolevad" normid tunnistatakse olulisemateks kui riigi poolt kehtestatud normid. See aga tähendab kogu õigussüsteemi nõrgenemist. Nähtus, mida nimetatakse "varjatud normiloominguks" tekib kehtivate normide ebaefektiivsuse korral. Õiguse efektiivsuse küsimused on aga tihedalt seotud poliitilise sotsioloogiaga, kuna keskseks probleemiks on siin otsuste tegemine, s.o. õiguse realiseerimine, mis omakorda sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis õigusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab tähelepanu sellele, kuidas