tagajärgede peale, nt. seente, marjade korjamine. RIIK · Riik on pädev õigust looma. · Riigi tekkimine: 1. Ühiskonna areng 2. Territooriumi roll ka tänapäeval on väga oluline. · Riigi sisulised võimalikud arengusuunad: 1. territoriaalriik algselt oli riik universaalne organisatsioon ja universaal- territoriaalne avalik organisatsioon. 2. seadusriik kujuneb läbi normiloomingu 3. haldusriik võimalik jõuda samuti läbi normiloomingu, kuid normid jätavad vabaduse riigitöö tegijatele. 4. õigusriik just riik on see, mis esmajoones allutab enda käitumise õigusest tulenevale; totalitarism riik on loonud korra, kuid see ei huvita teda. · Riik peab olema võimeline tagama õigusormi täitmist. · Riigitöö: 1. korraloomine (seadused) 2. legislatiivfunktsioon (täitev-korraldus funktsioon) 3
Tänapäevasel demokraatlikul ühiskonnakorraldusel on mõned põhimõttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad peavad kinni pidama. Riigi jaoks on ainukene võimalus ennast legitimeerida õiguse abil ja kaudu. Oluline on arvestada sellega, et Eesti õiguskord on kuulunud ja kuulub mandrieuroopalikku õiguskultuuri. Selle õiguskorra aluseks on antiikse Rooma õiguskultuur. Selles õiguskultuuris kujunes õiguskord normiloomingu kaudu. Eesti riik ehitab üles meie rahvuslikku õiguskorda samuti õigusnorme luues. Seejuures peab normiloomingu tulemus olema piisavalt üldine, samas arusaadav. See on vajalik põhjusel, et nii tavainimesed kui ka õiguse rakendajad võiksid võimalikult vähe pingutades vastu võtta juriidilist tähendust omava ja õigusele vastava otsustuse. Mandrieuroopaliku õiguskultuuri olemust rõhutab kehtiv põhiseadus, kui see sätestab, et
kvalitatiisveid arenguid õiguskultuuris. Õiguskord ja õigussüsteem erinevad teineteisest oluliselt. Eesti süstematiseerimise võtit tuleks otsida mandri-euroopalikust õiguskultuurist. Lennart Meri: ,,See põhimõte oli suunav ja mõtlemist korrastav kaaslane nii iseseisvuse taastamisel...". Õiguslik järjepidevus eeldab riigis järjepidevust. Meie jaoks väga olulised tähelepanekud ja tõekspidamiseks aga ka tegevus ise on peidus antiikses õiguses, kus õiguskord kujunes normiloomingu abil ja kaudu. Kord on olnud alati ühiskondliku võimu kasutuse nähtus. Oleme ka täna saanud tükiti suhteliselt hea õiguskorra. Eraldi võetuna polegi väga ette heita meie õigustloovatele aktidele. Meie võim on nii korraldatud, et oleme saanud päris hea ja tänapäevase õiguskorra. Kui palju selles on süsteemsust, see on hoopis teine küsimus. Eesti õiguskorra süsteemsemaks muutmise töö justiitsministeeriumis. Idee jõuda paljude valdkondade generaalsete kodifikatsioonideni
annaabi.ee 
