............................................................ 2.2. R.Alexy: lingvistilised (semantilised, süntaktilised), geneetilised, süstemaatilised (konsistentsi tagavad, kontekstuaalsed, mõistelis-süstemaatilised, printsiibi-, spetsiaalsed juriidilised, prejuditsiaalsed, ajaloolised ja võrdleva õiguse (komparatiivsed) argumendid, üldised praktilised argumendid. 1) Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. a)Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate väljendite tähendusele. b)Süntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, näiteks kuidas mõista mõnda konjunktsiooni või koma. Praktiline tähendus on eelkõige 16 17 semantilistel argumentidel. Nendega on tegemist siis, kui tõlgendamisel viidatakse sõnastusele. Sõnastus on igasugune juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks.
ANDA (adresseeritud teistele, nt Läti) Õigusmõiste võib olla määratlemata olles ebatäpne või olles evaluatiivselt (väärtuseliselt; eeldab väärtushinnangut) avatud. Näiteks: § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Mis on teadus? Mis on kunst? (raske määratleda) Kuidas tõlgendada? Savigny teosest inspireeritud kataloogid jne Argumendid võib liigitada (,,väline õigustamine"): - Lingvistilised argumendid: - Semantilised normilauses sisalduva põhineva tähenduse mõtestamine Näiteks: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. (Mis saab kui mõlemad on Eesti kodanikud?) - Süntaktilised tuginevad normilause grammatilisel struktuuril Näiteks: §34 Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja
annaabi.ee 
