riik oma erinevate selleks ellu kutsutud organite kaudu. 2. mitteformaalne sotsiaalne kontroll on aga selline mis eeldab mitteametlikkust ja tavaliselt seda kohaldatakse väikestes sotsiaalsetes gruppides. Mitteformaalne kontroll jaguneb: a. Sotsiaalsed autasud: naeratused, heakskiit, ametikõrgendus tööjuures, etc. Selliste autasude eesmärgiks on soodustada normikuulekust. b. Karistus: rahulolematu pilk, kriitilised märkused vahel ka füüsilise mõjutamise ähvardused, etc. Mitteformaalsed karistused on vahetult suunatud deviantsete/hälbivate/normivastaste tegude vastu, sooviga neid vältida. c. Veenmine: näiteks treener veenab sportlast käima trennis sest muidu langeb sportlik vorm, või lektor veenab üliõpilast loengutel osalema. d
gruppides (perekond, sõbrad). Sanktsioonid on mitteformaalsed (nt laps jäetakse koduaresti). Mitteformaalne kontroll eeldab ,,mitteametlikkust" ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. Nt inimesed, kes omavad lähemaid suhteid normirikkujaga, mõistavad tema käitumise hukka. Eristatakse mitteformaalse kontrolli nelja peamist tüüpi: 1) sotsiaalsed autasud (nt naeratused, heakskiit, ametikõrgendus) soodustavad normikuulekust; 2) karistus (nt rahulolematu pilk, kriitilised märkused) on vahetult suunatud deviantsete tegude vastu sooviga neid vältida; 3) veenmine (nt treener võib mõjutada sportlast veenmise teel mitte jätma treeninguid vahele, sest seeläbi kannatab tema sportlik vorm); 4) normide ümberhindamine käitumine, mida loeti hälbivaks, saab normaalse hinnangu (nt kui mees jäi lapsega koju ja naine käis tööl, siis loeti seda ebatavaliseks).
annaabi.ee 
