See oleks stiimul ning tekitaks huvi. Läheb pimedaks ja kiusatus läheb suuremaks, kui jõuame loobumiseni ja tekib rahunemine. Kujuneb stiimulite refleks, et kui teen hea otsuse, on hea olla. Potentsiaalse kurjategija puhul tal selle vahel kuni ta jõuab normaaltasemeni on pikk aeg ja on raskem, et saaks tekkida tingitud refleks, et kui ta loobub negatiivsest käitumisest, on kohe hea tunne. Tal ei ole kohe hea olla. Millised reageeringud on karistusähvardusele? Normikuuleka puhul karistusähvardus mõjutab palju tugevamini kui kurjategijat. Võib viidata sellele, et tingimisi karistamine võiks paremini töötada juhuslike kurjategijate puhul. Kui on kurjategija, kes on rohkem isiksuse poolt ka sobiv kuritegeliku käitumise jaoks, tema puhul ei ole näha, et seda tüüpi situatsioon võiks talle tugevasti mõjuda. Biokeemilised uuringud (serotoniin, hormonaalne tasakaal, plii jne) Serotoniin: virgatsaine, tekib ajus. Kahe neuroni vahel
Kalkulatsioon normipärase käitumise eeliste ja puuduste üle eeldab seda, et õigusadressaat tunneb õigusnormi ja on teadlik normi järgimise või eiramisega seonduvast. Kaaludes poolt- ja vastuargumente langetab ta otsuse kas normi järgimise kasuks või kahjuks. Kuigi antud juhul on tegemist n.ö ,,külma kaalutluse" põhjal tehtud käitumisotsustega, mis ei tulene isiku enda sügavast veendumusest ja tõekspidamisest, on siin normikuuleka käitumisvariandi valimise korral tegemist siiski konformse käitumisega, mille välisel külje osas ei ole riigil ega ühiskonnal midagi ette heita. Kuigi sanktsioonid, olgu nad positiivsed või negatiivsed, järgnevad isiku reaalsetele käitumisaktidele, ei ole isikut võimalik sanktsioneerida tema käitumismotiivide eest (õiguse sots. olemusest lk 170) --------------------------
annaabi.ee 
